2. juuni Pärnu Postimehe artiklis “Hooldustöötaja on oodatud” kirjeldab Pärnu eakate avahoolduskeskuse hooldustöötaja Tiina Rannajärv õnnetuid olukordi, millest ta oma hoolealusteid avastanud on.

“Mul on hoolealused kukkunud küll, oma kodus,” räägib Rannajärv. “Üks proua oli tükk aega koridoris otse ukse ees pikali, kuidagi sain ikka tuppa sisse. Teine proua läks vanni ega saanud enam välja. Poleks ma tulnud, kes teab, kaua ta, vaeseke, seal istunud oleks…”.

Sarnaste intsidentide puhul kiirema abi saamiseks on Medi üle kahe aasta tõdenud, et avahooldusteenus ja häirenuputeenus käivadki käsikäes. See on üldlevinud hooldustava ka teistes, hästi arenenud sotsiaalhoolekandega riikides, näiteks Skandinaavias. Seal, kus häirenupp on juba üle 30 aasta eakaid ja liikumisraskustega inimesi aidanud.

Kui hooldustöötaja külastab vanurit näiteks kahel korral nädalas, siis vahepealse aja on eakas kodus reeglina üksinda. Kui temaga hooldaja visiitide vahelistel päevadel või – paremal juhul – tundidel midagi juhtuma peaks, on sageli häirenupp tema ainus võimalus abi kutsuda. Tiina Rannajärve reaalne juhtum elust, kus tema hooldatav vanaproua vannist välja ei saanud ja ainult hooldustöötaja küllatulek hättasattunu päästis, on kõige elulisem näide eakatega juhtuvatest õnnetustest, mille traagilisemaid tagajärgi saab ja tulebki ära hoida. Vanur ei pea oma kodus üksinda olles asjatult piinlema ega ootama teadmatuses tunde või lausa päevi, millal talle õnnetus olukorras appi tullakse. Selleks on juba aastakümneid tagasi loodud häirenupp, mille abil saab hetkega oma abitust olukorrast teada anda. Ikka selleks, et abiline võimalikult kiiresti saabuks ja tabanud õnnetuse tõsisemad tagajärjed sellega ära hoida õnnestuks.

Eestiski mitmel korral eaka inimese elu päästnud häirenuputeenust saab ka kõikjal Eestis juba üle kahe aasta. Õnneks leidub üha enam hoolivaid sotsiaalvaldkonna eest vastutajaid, kes seda võimalust oma linna või valla väetitele ja üldjuhul üksinda elavatele eakatele inimestele ka kohaliku omavalitsuse eelarvest võimaldavad. Ja nagu tõdeti ka Pärnu Postimehes – õnneks on palju rohkem poegi-tütreid, kes vanemate käekäigust hoolivad ja püüavad nende elu võimalikult mugavaks teha – on ka üha enam hoolivaid lapsi-lapselapsi, kes on otsustanud lisaks koduhooldajale ka häirenuputeenuse kasuks. Häirenupp tagab ju nii turvatunde ja hädaolukorras abi nende lähedasele kui ka rahulikuma südamega olemise kõigile teistele, kes eakast hoolivad.

Medi soovitab kõikide kohalike omavalitsuste sotsiaalvaldkonna eest otsustajatel ja südamega lastel-lastelastel mõelda häirenuputeenuse kui täiendava abinõu peale. See võib ühel päeval ka halvima ära hoida. Olgem ikka hoolivad!