Postimehe ajakirjanik Sirje Niitra sulest ilmus äärmiselt tänuväärne lehelugu häirenuputeenusest üle Eesti. Medi häirenuputeenusest, kui esimesest üleriiklikust teenusepakkujast ei saanud Niitra oma sõnul kuidagi üle ega ümber.

Täname Postimeest ja Sirje Niitrat kümneid tuhandeid eestimaalasi puudutava põhjaliku artikli eest! Toome siinkohal tema ajaleheloo täismahus loetavaks, et vajalik info jõuaks kõikide potentsiaalsete abivajajate ja nende lähedasteni.

“Abi on vaid ühe nupulevajutuse kaugusel”, Sirje Niitra, Postimees 21. jaanuar 2015.

Kaelas või randmel kantavale häirenupule vajutades saab inimene üksi kodus olles terviserikke, õnnetuse või hädaohu korral spetsiaalse käed-vabad telefoni vahendusel kiiresti abi ja see annab vajaliku turvatunde nii talle endale kui lähedastele.

Inna Volodina on kõigest 51-aastane, kuid juba kaotanud ajukasvaja tõttu suure osa oma tervisest. Ja nagu sellest veel vähe oleks, lahkusid lühikese ajaga tema kõrvalt ka mitu lähedast: vanaema, ema ja õde.

Nüüd veedab naine oma päevi üksinda Tallinnas Lasnamäe korteris – vaid naabrinaine ja sotsiaaltöötaja käivad teda aeg-ajalt külastamas, vahel harva ka õde, kui laste kõrvalt aega leiab. Volodina on läbinud mitu taastusraviseanssi ja tervenemisse enam ei usu.

Tallinna hoolekandekeskuse sotsiaaltöötaja Sille-Sileri Nõlvik kiidab rõõmsameelset naist, kes suures osas oma kulu ja kirjadega on kohandanud korteri nii, et tal poolenisti halvatuna oleks seal lihtsam liikuda ja igapäevatoimetusi teha. Sellegipoolest kaotab Volodina vahel tasakaalu ja kukub. Millal see juhtub, ei ole võimalik ette näha. Vahel ei kuku ta kuu aega, aga siis jälle juhtub see mitmel päeval järjest.

Kukkumise korral on naisel abiks kaelas rippuv väike nupuke. Kord väänas ta kukkudes jalga nii, et ei suutnud tõusta ja siis kutsusid hoolekandetöötajad tema nupule vajutamise peale kiirabi, kuid vahel on tuldud ja ta lihtsalt püsti aidatud. “Sest saadik, kui mul see nupp kaelas, on palju kindlam olla, tunnen end turvaliselt, sest tean, et abi on lähedal. Neil on ju minu korteri võtmed ka,” lausub Volodina.

Häirenupp on tema sõnul parem kui telefon, sest telefoni pole alati kaasas ja suure ähmiga ei pruugi ka õiged numbrid kohe meelde tulla või ei kuula sõrmed neid valides sõna. Nõnda soovitab ta häirenupu teenust kõigile üksinda elavatele inimestele, kel kas tervisehäda või kes vanuse tõttu enam ei saa endas kindlad olla. Kõnelda saab sellega ükskõik millisest ruumist, sest see töötab käed-vabad põhimõttel, nii et toru pole vaja kõrva ääres hoida.

Lisab turvatunnet

Sille-Sileri Nõlvik räägib, et häirenupu ehk sotsiaalvalve teenust hakati Tallinnas pakkuma 2007. aastal ja see on mõeldud eelkõige üksi elavatele eakatele. Teenuse eesmärk on pakkuda inimesele turvatunnet ja lähedastele kindlustunnet. “Oma klientidelt oleme saanud positiivset tagasisidet just nende sõnadega. Tavaliselt jõutakse sellele teenuseni läbi mingi olukorra – eakas on kukkunud või on tekkinud olukord, mis ei ole leidnud kiiret lahendust,” selgitab ta.

Kukkumised, tasakaaluhäired, peapööritus ja muud tervislikud iseärasused ongi põhjuseks, miks otsustatakse leida oma lähedasele teenus, mis aitab tal rahulikult oma kodus edasi elada. Tallinnas on seda teenust saavaid inimesi 200 ringis.

Väljakutse, mis saabub nupuvajutuse järjel kõnekeskusesse, edastatakse esmalt eaka lähedastele, kui aga neid ei ole võimalik telefonitsi kätte saada, siis hoolekandekeskuse kaheliikmelisele meeskonnale, kes sõidab esimesel võimalusel kohapeale olukorda lahendama. Eesmärgiks on olla õigel ajal abiks ja toeks nendele üksi elavatele eakatele, kelle tervislik seisund vajab lisaabi, et oma kodus ootamatutes olukordades toime tulla.

Teenus on kättesaadav 24 tundi ööpäevas. Valvepult ja mobiilne häirenupp antakse Tallinnas eaka kasutusse tasuta ning kõnele kehtib tavakõne tariif.

Kuressaare linnavalitsuse sotsiaalhoolekande spetsialisti Monika Sarapuu sõnul on Kuressaares praegu kasutusel neli häirenuppu, kuid selle abivahendi paigaldamist ootab veel kuus inimest, seadmed nende jaoks on olemas.

“Teenust on kavas laiendada. Peamegi plaani, kuidas kõige paremat tehnilist ja finantsilist lahendust leida. Eaka jaoks on tegemist üliolulise abivahendiga. Tasakaaluhäired on paljudele suur probleem. Leidub isegi olukordi, kus inimene saaks veel iseseisvalt kodus toime, aga kukkumisohu tõttu on otsustanud minna hooldekodusse kallile teenusele. Usun, et häirenuputeenus kogub lähiaastatel omavalitsustes järjest enam kasutajaid. Inimesed on väga rahul, ega teisiti saakski olla. Annab ju häirenupp turvalisusele väga palju juurde,” selgitab sotsiaaltöötaja.

Seni vähe kasutajaid

Häirenuputeenus on kõikjal maailmas miljoneid inimesi aidanud juba üle 30 aasta. Eestis tegi seesuguse abi igas kodus üle riigi kättesaadavaks esmakordselt Medi, mis osutab teenust üle riigi nii otse abivajajatele kui omavalitsuste sotsiaalosakondade kaudu. “Enamasti tellivad teenuse eaka või haige hoolivad lähedased. Umbes 60 protsendile kasutajaile tasub praegu kulud kas osaliselt või täielikult kohalik omavalitsus,” rääkis Medi häirenupu teenuse eestvedaja Paavo Ala.

Kokku on Medil häirenupu teenuse kasutajaid nelja aastaga kogunenud 200 ringis. Hinnanguliselt võiks neid olla aga sada korda enam. Soomes ja Rootsis kasutab häirenuppu 1.3-1.6 protsenti elanikkonnast ja ega meilgi vajadus väiksem ole, nii et Eestis võiks seega sellist lahendust vajada 20 000 – 25 000 inimest.

Medi häirenupu teenuse kuutasu, mis sisaldab valmisolekut häirekõnedele vastata, vajadusel kontaktisikutele, kiirabisse või politseisse teatamist ja teenuse pidevat jälgimist, on 22 eurot.

Tartu linn näiteks toetab oma eakaid 19 euroga kuus, kusjuures kümme neist saab teenust tasuta. Häirenupu kasutamise eest ei küsi üldse tasu Rakvere linn, kus niisuguse abi vajajaid on praegu 21. Ka Tallinnas on teenus ilma omaosaluseta.

Ala sõnul võiks inimeste teadlikkus häirenupust palju suurem olla. Siis jääks ka osa õnnetusi juhtumata. Näiteks kirjutas hiljaaegu Medile üks neiu suure murega oma lähedase pärast, kes oli vannis nii õnnetult libisenud, et ei saanud sealt kaheksa tunni jooksul välja ja sattus hooldushaiglasse. Ta tõdes, et häirenupp oleks vana naise tüsistustest päästnud. Selliseid näiteid on palju.

Häirenupu teenus on abiks:

• olukordades, kus eakas ei ole mingi põhjusel võimeline liikuma, iseseisvalt abistajatele ust avama ja endale muul moel abi kutsuma;
• arstiabi ootamatu vajaduse puhul, millele lisandub võimetus liikuda;
• nn isikuabi ootamatu vajaduse puhul (kukkumine, ajutine liikumisvõimetus, ruumidesse lõksujäämine jmt);
• päästeteenust vajavates olukordades (tulekahju, plahvatus jmt).

Allikas: medi.ee