Samal teemal meedias:
Tallinna Linnaleht, 14.10.2011, lk 17.
Jõelähtme vallaleht, oktoober 2011, lk 2.
Sinuga, Eesti Puuetega Inimeste Koja ajakiri 4/2011, lk 31-32.

„Taevale tänu, et mul see häirenupp ikka käe peal oli. Ilma selleta mind täna siin poleks,“ on Harjumaal talus üksinda elav 77-aastane Kalju tänaseni õnnelik. Tema ja mitme teise eaka elu on päästnud Medi häirenuputeenus. Häirenupp on nüüdseks poolteist aastat üle Eesti hättasattunuid aidanud.

Häirenuputeenus võimaldab eakal või liikumisraskustega inimesel kauem ja turvalisemalt oma kodus elada, selle asemel et kümneid kordi kallimasse hooldekodusse kolida. Häirenupu kasutajad on üldjuhul eakad inimesed, kellel tervis vahel alt võib vedada. Sellistel puhkudel pole neil iseseisev hakkamasaamine alati võimalik. Paljud eakad kuuluvad riskirühma, kellel on erinevad tervisehäired nagu näiteks tasakaaluhäired, kõrgvererõhutõbi, südameveresoonkonna haigused, suhkruhaigus, astmahood, insuldi- ja infarktioht.

„Eriti liikumispuudega inimesele on häirenupp asendamatu abivahend. Tean ka noori ratastoolis inimesi, kes on vajanud kodus päise päeva ajal tualetis käies kõrvalist abi, sest ei saa lihtsalt ratastooli tagasi. Mobiil on küll mõne meetri kaugusel, aga nuta või naera, selleni ju ei liigu. Igal juhul on häirenupp kindlam ja meeldivam lahendus kui abituna tundide viisi abi oodata. Kui keegi üldse on niipea tulemas,“ toob häirenupu olulisuse ka puuetega inimeste jaoks välja Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuht Auli Lõoke.

Häirenupu tööpõhimõte on väga lihtne. Inimesel endal ei pea selleks ühtegi sidevahendit olemagi. Koju paigaldatakse spetsiaalne telefoniseade ja  käel või kaelas kannab inimene veekindlat ning  mugavat häirenuppu. Kui nupuomanikul kodus või selle lähiümbruses õnnetus juhtub, millest enimlevinud on kukkumised, ja selle tagajärjel vajatakse kõrvalist abi kasvõi uuesti püsti saamiseks, piisab enda küljes kantava nupu vajutamisest. Seejärel saab rääkida hoolekandetelefoni käed-vaba süsteemi vahendusel operaatoriga. Ööpäevaringne operaatorkeskus reageerib vastavalt tekkinud olukorrale ja helistab vajadusel hättasattunu usaldusisikutele. Appi saadetakse nupuomaniku sugulane, naaber, sõber või hooldaja – lähedane, keda ta tunneb ja usaldab ning kellel on tavaliselt ka hoolealuse koduukse varuvõti, et igal juhul abi anda saaks.

Vajadusel kutsutakse koheselt välja ka kiirabi, päästeamet või politsei. Kiirabi operatiivne väljakutse on päästnud kahel korral Hiiumaa 86-aastase vanaproua elu. Tal ilmnesid operatsioonijärgselt kodus taastudes tüsistused. Telefonini küünitamine oleks tähendanud tema jaoks tõenäoliselt üsna kurvalt lõppenud kannatusi. Häirenupu abil sai ta aga enda olukorrast voodist lahkumata teada anda ning abi kohale paluda.

Politsei on Medi häirenuputeenuse hoolealuseid külastanud õnneks vaid ühel korral. Türil elaval proual tekkis soovimatu külalisega tüli raha pärast, mille käigus toimus rüselus. Telefoniga helistamine oli sellisel puhul välistatud, ent häirenuppu suutis südikas proua ikka vajutada. Operatiivselt kohale saabunud politseinikud lahendasid olukorra ning edasine oht ja tõsisem kahju hoiti ära.

„Õnnetused juhtuvad eakate ja puuetega inimestega enamasti siis, kui nad on üksinda kodus ja lähedasi pole aitamas. Sageli pole sellisel juhul kedagi mitmeid tunde või lausa päevi appi tulemas,“ viitab õnnetuste statistikale Medi häirenuputeenust osutava ettevõtte juhatuse liige Paavo Ala. „Arenenud sotsiaalvaldkonnaga ühiskondades, näiteks Skandinaavias ja USA-s, on isiklik häirenuputeenus nüüdseks üle 30 aasta miljoneid inimesi aidanud. Seda võetakse seal kui tavapärast, normaalset hoolekandeteenust. Nii peaks see olema ja ühel heal päeval ka saab olema Eestis,“ loodab ta. „Meilgi elusid päästnud ning kümnetele tuhandetele eakatele ja puuetega inimestele vajalikku teenust pakkudes näeme aga kohati vaeva, et selgitada häirenuputeenuse olulisust muude harjumuspärasemate sotsiaalteenuste kõrval,“ nendib Ala.

„Arusaadavalt on küsimus peaasjalikult just rahalistes valikutes. Missugust teenust kellele ja mis mahus kohalik omavalitsus võimaldada otsustab,“ tõdevad ka Medi häirenuputeenuse asjus omavalitsustega suhtlevad haldurid. Nende sõnul on aga vägagi kiiduväärt Hasartmängumaksu Nõukogu tegevus, kellelt kõik toetust taotlenud Eesti omavalitsused on seda ka saanud. Toetus on aidanud teenust käivitada Türi, Anija, Vändra, Laeva, Lihula ja teisteski valdades. Põlva Maavalitsus teeb aga sellelgi aastal koostööd Eesti Haigekassa traumade ennetamise projektiga. „Kes omakandi hooldatavatest hoolib ja mujal maailmas ammuilma tõestanud hoolekandeteenuseid ka oma inimestele osutada soovib, leiab ka vajalikeks sotsiaalteenusteks vahendeid ja toetusi,“ teatakse Medis pooleteistaastasest kogemusest omavalitsustega.

Sarnaselt muu maailmaga on aga Eestiski üha rohkem hoolivaid eraisikuid, kes oma vanematele või vanavanematele häirenupuseadme soetanud. Sellega tagavad nad vanemale vajaliku kindlustunde ja kõigile lähedastele meelerahu.