Kukkumisanduriga häirenupu põhiomadused:

• Elusid päästev
• Põrutuse järel automaatne häirekõne
• Häirenupu vajutamise võimalus
• Veekindel, kuni pool tundi 1 m vee all
• Populaarseim valik!

Kukkumine oma kodus on kolm korda sagedasem surma põhjus kui liiklusõnnetused. Euroopa eakate hulgas on kukkumine peamine fataalsete õnnetuste põhjustaja. Ainuüksi Prantsusmaal on üle 65-aastaste seas kukkumisest põhjustatud surmajuhtumeid aastas 8500. Suurbritannias satutakse haiglasse kukkumiste tõttu 10% juhtudest. Kolmandik üle 75-aastastest eakatest elab Eestiski kõrgendatud kukkumisohus. Eriti ohtlik ja sagedane on kukkumine eakatel ja liikumispuuetega inimestel, sealjuures ka ratastooli kasutajatel. Elusid päästva funktsiooni tõttu soovitame kukkumisanduriga häirenuppu kõigile riskigruppi kuuluvatele hoolealustele, eriti neile, kellel on õnnetuid kukkumisi juba ette tulnud.

Hoolealuse tugeva kukkumise või põrutuse järel algatab kukkumisanduriga häirenupp automaatselt häirekõne Medi abikeskusse. Hoolealune ei pea selles olukorras, võib-olla isegi meelemärkuseta olles, häirekõne alustamiseks ise midagi tegema. Samas on alati võimalus vajutada randmel olevat häirenuppu, et vajadusel häirekõne algatada.

Tugeva kukkumise järel vibreerib häirenupp randmel 20 sekundit, andes hoolealusele eelnevalt märku, et peagi algatatakse häirekõne automaatselt. Kui hoolealune ei soovi häirekõnet algatada, piisab tal häirenupu paariks sekundiks teise käega kinni katmisest, et häirekõne ei aktiveeruks. Häirekõne aktiveerumisest annab märku ka häirenupul olev punane indikaatorlamp.

Kukkumisanduriga häirenupp on veekindel ja kaalub vaid 35 grammi. Kukkumisanduri patarei kestab kuni kaks aastat, misjärel Medi spetsialist patarei vahetuse korraldab.

Kukkumisanduriga häirenupp olgu igal hoolealusel, sest võib päästa elu! Isegi olukorras, kus ise häirenuppu vajutada ei saa, kasvõi kukkumise järel meelemärkuseta olles. See nupp ongi tänapäeval kõige populaarsem ja turvalisem valik.