Üle kolme aasta tagasi, 6. märtsil 2008 avaldas “Maaleht” Anneli Aasmäe leheloo “Ka eakam maarahvas ihaldab häirenuppe”. Toome siinkohal välja mõned olulisemad lõigud ja tsitaadid “Maalehe” artiklist. Ainuüksi juba need vastavad kenasti küsimusele “Miks me seda teeme – miks me aitame?“.

“Meil oleks neid nuppe väga vaja,” ohkas artiklis Rakvere Sotsiaalkeskuse avahooldusspetsialist Pille-Ruth Kukemilk, mõeldes pealinna häirenuppudele.
Mõni aeg tagasi, kokkulepitud päeval läks Rakvere hooldustöötaja üht oma eakat klienti vaatama. Aga korter jäi suletuks ning uksekella helinale ei vastanud keegi. Nii, otsekohe paar kiiret telefonikõnet. Sugulased, halloo? Ei, meie pole vanamemme enda juurde toonud. Halloo, kas haigla? Ei, meile pole sellenimelist patsienti toodud. Viimane lahendus oli kutsuda kiirabi ja päästeteenistus ning uks lahti murda. Vana naine lamas kütmata toas külmal põrandal – ta oli rohkem kui kümme tundi tagasi hakanud tualetti minema, ent komistas vaibal ja kukkus sedavõrd õnnetult, et murdis jalaluu. Ta ei saanud püsti. Ta ei suutnud roomata. Tema käeulatuses polnud midagi, millega oleks võinud oma abitust olukorrast kellelegi teada anda. Päästjad viisid naise haiglasse, ent tema tervis oli kukkumise ja külmetuse tõttu juba nõnda räsitud, et hiljem tuli ta hooldekodusse paigutada.
“Igal aastal tuleb selliseid juhtumeid ette,” räägib Pille-Ruth Kukemilk. “Näiteks saab eakas inimene infarkti või insuldi ega suuda abi kutsuda. On juhtunud ka nii, et vanur on pidanud mitu päeva abitult lamama.”
Nii usubki Kukemilk, et kaela riputatavast või randmele kinnitatavast häirenupust, mille omanik saab endale sellega vajadusel kohe abi kutsuda, oleks üksinda elavate eakate ja puuetega inimeste murede lahendamisel palju kasu. Sest üldjuhul käib sotsiaaltöötaja koduhooldusel olija juures vaid kaks korda nädalas, ent mis saab siis, kui inimest tabab äge terviserike vahetult pärast visiiti?

“Rakveres on koduhooldusel sadakond inimest ja paljud neist vajaksid sellist teenust, samuti puudega inimesed, keda hooldavad omaksed,” nendib Rakvere linna sotsiaalosakonna juhataja Lea Kivipõld. “Meil on osakonnas nii vähe töötajaid, et mingi uue projekti, nagu häiresüsteemi juurutamine, ei tuleks praegu kõne allagi,” tunnistab Lea Kivipõld. “Aga oleksin õnnelik, kui keegi selle süsteemi arendamisega tegelema hakkaks.” Ka Kivipõllu ametivennad teistest omavalitsustest möönavad, et jagaksid ka oma vanuritele meeleldi häirenuppe.
Allikas ja tervikartikkel: 06.03.2008 “Maaleht”

Selles mõne aasta taguses artiklis on kirjas palju põhjuseid, miks Medi möödunud kevadest esimesena Eestis üleriiklikku häirenuputeenust osutab. Me teeme seda missioonitundest, hingega ja seetõttu, et meie usume, et igal inimesel peab olema turvaline elukeskkond seal, kus ta end kõige paremini tunneb ja kus kõige rohkem viibib – oma kodus!

Kommenteeri uudist ja avalda arvamust Medi häirenuputeenuse Facebooki lehel!