Ajakirjanik Karin Kivipõld “Harju Elust” intervjueeris Medi häirenuputeenuse üht eestvedajat Paavo Ala.
Muuhulgas kirjutab autor: “Medi häirenupu eesmärk on abi jõudmine abivajajani ning meelerahu tagamine eakate või puudega inimeste lähedastele.”
Täname Karin Kivipõldu hariva artikli eest! Loodame siiralt, et tänu sellele leiab üha rohkem abivajajaid ja nende lähedasi tee paljudele hädavajalike lahendusteni, millest siiani paraku ikka veel vähe teatakse. Meie aitame meeleldi, kasvõi hüva nõuga!
Intervjuu on loetav “Harju Elu” kodulehel. Toome artikli täismahus siingi ära.
“Oli proua, kes lebas kolm ööpäeva kodus köögipõrandal pikali maas enne kui tuli ta sugulane, kes käib tal kord nädalas külas,” räägib Medi häirenuputeenuse üks eestvedajatest Paavo Ala.
Täna on proual häirenupp käe peal. “Kui selline asi peaks korduma, on lähedaste teavitamine minutite küsimus,” lisab Ala. Medi häirenupu eesmärk on abi jõudmine abivajajani ning meelerahu tagamine eakate või puudega inimeste lähedastele.
Ainuke kõikjal üle Eesti häirenuputeenust osutav ettevõte Meditech Estonia on tegutsenud juba üle viie aasta. Eestis kasutavad Medi häirenuppu paarsada inimest. “Eesti inimesed ei ole teadlikud häirenupu olemasolust ja võimalustest. Reaalselt on häirenupu vajajaid siin 20-22 000,” ütleb Ala veendunult. Tänaseks on tänu Medi häirenuputeenusele viie aastaga päästetud vähemalt 27 elu.
Ka duši all ja aias
Häirenuputeenusega saab inimene kodus olles terviserikke, õnnetuse või hädaohu korral spetsiaalse hoolekandetelefoniga ühenduse Medi kõnekeskusega. Medi operaator reageerib vastavalt tekkinud olukorrale ja saadab hädasolijale appi tema tugiisiku ning vajadusel informeerib häirekeskust. “Meie keskmine vastamisaeg on alla 20 sekundi,” teab Ala.
“Häirenuppu kantakse ööpäevaringselt, ka duši all või peenramaal rohides käe peal või kaelas,” räägib Ala. Vee- ja tolmukindel häirenupp toimib hoolekande telefonist kuni 150 m kaugusel. Seadme tehniline monitooring toimub ööpäevaringselt – inimene ei pea muretsema, et patarei saab tühjaks või esineb muu rike. “Üks nupuvajutus annab signaali hoolekandetelefoni, mis helistab operaatorile. See on maailma kõige lihtsam abivahend,” lausub Ala.
Mis saab, kui Medi operaator fikseerib nupuvajutuse, kuid häirenupule vajutaja ei vasta? “Siis helistab operaator hoolealuse mobiilile või lauatelefonile tagasi. Kui abivajaja ka siis ei vasta, teavitab operaator toimunust kontaktisikut,” selgitab Ala. “Umbes pooltel häirekõnedel pole vajadust kontaktisikuid teavitada ja hoolealuse mure saab lahendatud häirekõne käigus,” tõdeb Ala.
Kukkumisandur ja ravimidosaator
Lisaks Medi häirenupule pakub Meditech Estonia ka teisi abivahendeid. “Praegu populaarseim abivahend on kukkumisanduriga häirenupp,” teab Ala. Kui eakas või puudega inimene kukub, siis ta ei pruugi enam ise püsti saada või ei suuda isegi liigutada. “Peale kukkumist analüüsib nupp 20 sekundi vältel põrutust ning hakkab randmel värisema – teavitades, et registreeritud on kukkumine ja seejärel helistab läheduses olev hoolekandetelefon ise automaatselt operaatorile,” jutustab Ala.
Üledoseerimist või vale ravimi võtmist aitab välistada ravimidosaator. Dosaator annab vastavalt kellaajale vajaliku koguse tablette. “Õigel ajal hakkab punane tuli vilkuma ja kostub helisignaal. Kokku saab dosaatorisse panna 28 doosi,” teab Ala. Annustamiste vahepeal on dosaator lukus.
Toetused soetamiseks
Kuna inimesed, kes teenust vajavad, on eakad, sageli üksikud ja väikse sissetulekuga, on omavalitsused toetanud häirenuppude soetamist. “Omavalitsused on üllatavalt abivalmid. Näiteks Keila vald ostis ühe seadmekomplekti oma valla elanikule välja ja katab ka teenustasud,” toob Ala näite. Tihti võimaldavad Medi häirenuputeenust oma kallitele lähedastele ka lapsed või lapselapsed.
Paavo Ala arvates ei peaks keegi jääma turvatundest ilma rahalise piiratuse tõttu. “Sageli inimesed ise ei taha või julge pöörduda omavalitsuse poole, seda saame teha ka meie – andke ainult meile endast teada telefonil 661 8181 või info@medi.ee. Lähedaste tervis ei tohi jääda raha taha,” on Ala kindel.