Detsembrikuu ajakirjas “Perearst” ilmub artikkel häirenuputeenusest. Perearst on ju sageli esimene, kellega inimene tervisemurede puhul või õnnetusejärgselt kokku puutub ja kellelt ta parimat nõu saama peab. Ka selles osas, kuidas tõsisemaid terviserikkeid ennetada, kuidas enda kodus elamist turvalisemaks muuta ja mis lahendused selleks Eestiski kättesaadavad on.

Värske “Perearsti” number jõuab üle tuhande perearstini 22. ja 23. detsembril. Meie toome artikli tervikkujul ka siin kõigile huviliste kättesaadavaks. Harivat lugemist!

Häirenuputeenus päästab patsiendi ja aitab perearsti

Perearstid puutuvad iga päev kokku erinevas eas ja tervisliku seisundiga patsientidega. On kasulik teada, et eakate, puuetega inimeste ja tervisehädadega patsientidele aastakümneid Skandinaavias toeks olev häirenuputeenus on juba neli aastat kättesaadav kõikjal Eestis. Medi häirenuputeenus aitab eakatel ja puuetega inimestel turvalisemalt ja pikemalt oma kodus elada ning tagab südamerahu nende lähedastele. Häirenupp tagab kiire abi ja kahandab raskemate tüsistuste tekkimist, olles abiks ka arstide töös.

Üksinda kodus viibides võib toimuda terviserike, kukkumine või muu õnnetus. Olukorras, kus inimene ei suuda seejärel liigutada ega ulatu telefonini, on abi saamise kiirus vägagi kriitiline. Suuremat kindlustunnet ja abitust olukorrast igal ajal koheselt teavitamist häirenupp võimaldabki. Randmel või kaelas kantav veekindel nupuke on abiks ka duši all või vannis, kus libastumisoht suurim. Ühe nupuvajutusega helistatakse ööpäevaringselt töötavasse kõnekeskusse, mille operaator hoolealusega käed-vabad hoolekandetelefoni vahendusel räägib ja usaldatava isiku – sugulase, naabri, hooldaja – appi saadab. Kriitilisemal juhul kutsutakse välja kiirabi, päästeamet või politsei. Eriti abiks on kukkumisanduriga häirenupp, mis algatab häirekõne siis, kui pärast kukkumist ise nuppu vajutada ei suudeta.

Tallinna abilinnapea Merike Martinsoni sõnul põevad häirenupu vajajad tihti raskeid haigusi nagu suhkruhaigus, kõrgvererõhutõbi, astma, südame-veresoonkonnahaigused, insult või infarkt. „Neil esinevad sageli tasakaaluhäired, mis võivad põhjustada kukkumist ja seetõttu pakub häirenuputeenus füüsilist abi, psühholoogilist toetust, tuge koduhooldusele ja võib  päästa isegi inimese elu,“ on Martinson Raepressile öelnud.

Tervishoiu sotsiaaltöötaja Kristi ühest Tallinna haiglast soovitab häirenuputeenust oma nõustatavatele: „Häirenuputeenusega on võimalik tagada nii teenuse kasutajale enesele kui tema lähedastele hingerahu ja seda ennekõike turvatunde kaudu. Võimalik on tagada kiiremini abi osutamine oludes, kus muidu võib adekvaatne abi hiljaks jääda. Väga vajalik on selline turvatunne mitte ainult üksi elavatele eakatele, aga ka näiteks tööpäeva kestel üksi kodus olevale kroonilist haigust põdevale inimesele. Oma igapäevatöös kohtan tihti nii vähihaige enese kui ka tema pereliikmete hirmu ja kõhkluseid igapäevasel elukorraldusel – näiteks kahe keemiaravikuuri vahepealsel ajal võib ootamatult tekkida ravi kõrvaltoime, mis võib vajada kiiret meditsiinilist sekkumist või adekvaatset nõustamist.“ Ta julgeb häirenuputeenust soovitada ka perearstidel, kelle patsientidele võib lahendus suureks abiks olla. Häirenupp tõhustab ka perearsti tööd, kiirendades õnnetuse puhul abi saamist ja vähendades sellega tüsistusi.