Siia kogume kokku küsimusi, mille vastu korduvalt huvi on tuntud. Loodetavasti leidub siin vastus või kummutame mõned põhjendamatud hirmud ja müüdid. Täiendavate küsimuste korral pöörduge julgelt Medi poole: nõuandetelefon 661 8181 või info@medi.ee.
Siia kogume kokku küsimusi, mille vastu korduvalt huvi on tuntud. Loodetavasti leidub siin vastus või kummutame mõned põhjendamatud hirmud ja müüdid. Täiendavate küsimuste korral pöörduge julgelt Medi poole: nõuandetelefon 661 8181 või info@medi.ee.
K: Kas kodus peab olema lauatelefoniliin või mobiiltelefon?
V: Ei pea. Hoolealusel ei pea olema kodus ühtegi sidevahendit. Koju paigaldatakse Telia kvaliteetses mobiilivõrgus toimiv hoolekandetelefon, mis ei sõltu hoolealuse (mobiil)telefonist ega sideoperaatorist. Sideteenus on sel juhul tagatud Medi poolt. Kui kodus aga on lauatelefon, saab paigaldada lauatelefonivõrgus toimiva hoolekandetelefoni.
K: Kas häirenupu kasutamine on keeruline, ikkagi tehnikaseade?
V: Medi häirenupu kasutamine on lihtsamast lihtsam. Hoolealune vajutab hädaohu korral randmel olevale ainsale nupule. Edasi tegeleb ja aitab teda meie abikeskuse operaator. Ei mingit telefoninumbrite meeles pidamist, telefoni käsitlemist, numbrite valimist vms, mis paanikas meelest võivad minna. Üksainus lihtne nupuvajutus! Või teeb sellegi hoolealuse eest näiteks kukkumisandur.
K: Abikeskuses vastab hoolealusele võõras inimene. Kas appi tulevad ka võõrad?
V: Abikeskuse operaatorid näevad meie teenindusprogrammist täpselt, kes meile helistab, kus ta elab, missugune on hoolealuse üldine tervislik seisund ja kes on tema usaldusisikud, kes vajadusel kohale saata. Seega meie juba teame, kes meile helistab – saage ka meiega tuttavaks. Häbeneda pole midagi – me olemegi selleks ühe nupuvajutuse kaugusel, et aidata. Kohapeale appi tõttavad aga lähedased, keda hoolealune tunneb ja usaldab – sugulane, sõber, tuttav, naaber või hooldaja. Vajadusel ka kiirabi, päästeamet või politsei.
K: Kas hoolekandeseadmed võimaldavad hoolealust pealt kuulata või jälgida?
V: Loomulikult mitte! Hoolekandetelefon algatab häälkõne ainult siis, kui hoolealune ise häirenuppu vajutab ja soovib oma abitust seisundist lähedastele teada anda. Või teeb seda kukkumisanduriga häirenupp tema eest.
K: Kas siis ei saa abi, kui operaator hoolealust ei kuule, kui abivajaja ei suudagi rääkida?
V: Abi saab alati! Sellist häirekõnet saades helistame hoolealusele tema telefonile tagasi ja kui ta ka siis ei vasta või selgub, et ongi õnnetus juhtunud, informeerime ikkagi hoolealuse usaldusisikuid ning palume neil minna kohapeale asjaolusid kontrollima. Abi saab ka hoolealust kuulmata!
K: Mis saab, kui häirenuppu kogemata vajutada?
V: Sellest ei ole midagi! Valehäire eest “trahvi” ei tehta ja keegi ei pahanda. Häirenupu kogemata vajutus pole liiga kerge tulema, sest randmenupp on süvendatud. Kui see aga peaks siiski toimuma, võib väljahelistamise katkestamiseks vajutada hoolekandetelefonil rohelist nuppu. Kui aga operaator juba kõnele vastas, saab öelda, et häirekõne tehti kogemata ja kõik on korras. Operaator soovib hoolealusele kõike head ja lõpetab ise kogemata tehtud häirekõne.
K: Kas Medi edastab kõik häirekõned valimatult usaldusisikutele?
V: Kindlasti mitte. Nagu juba öeldud, valehäire eest “trahvi” ei tehta ja keegi hoolealusega ei pahanda. Operaator otsustab, missugune mure on piisav, mille puhul info usaldusisikule edastame. Iga kogemata tehtud häirekõne korral me usaldusisikuid ei tülita, seega ei pea nad muretsema arvukate tühikäikude pärast. Meie olemegi filter, kes vaid tõsise häda korral vajaliku abi kohale saadab. Vajadusel kasvõi kiirabi.
K: Mida teha, kui häirenuputeenust vaja, aga ei saa seda rahaliselt lubada?
V: Üldjuhul pole teenuse rahastamisvõimaluse leidmine ületamatu. Paljud linnad ja vallad on valmis võimaldama oma väetitele elanikele (eriti üksikutele), kes rahalises kitsikuses on, häirenuputeenust omavalitsuse eelarvest, kasvõi osalise toetusega. Sellisel juhul tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonda ja küsida häirenuputeenuse hüvitamisvõimaluste kohta. Kindlasti tasub ka meiega kontakti võtta, sest me oleme kõikide omavalitsuste sotsiaalvaldkonna eest vastutajatega juba suhelnud ja saame nendega suhtlemisel aidata.
K: Kas häirenuppu saab ja võib kasutada koos südamestimulaatoriga?
V: Jah. Standardite järgi ja seadmete tootja kinnitusel ei sega häirenupp mitte kuidagi südamestimulaatori või muude abivahendite tegevust. Meil on mitmeid südamestimulaatoriga eakaid hoolealuseid, kes on häirenupuga väga rahul.
Täiendavate küsimuste või huvi korral pöörduge julgelt Medi poole – helistage nõuandeliinil 661 8181 või kirjutage info@medi.ee.
K: Kas seadme kasutamine on keeruline?
V: Ei, ravimidosaatori kasutamine on väga lihtne. Seadme piiksudes tuleb see külili keerata, et ravimid avausest välja tuleksid ning seade tagasi lauale-kapile asetada.
K: Mitu ravimiannust seadmesse mahub, kauaks ühest täitmist jätkub?
V: Abivahendil on 28 eraldi ravimisahtlit. Kui ravimeid võetakse kaks korda päevas, nt hommikul ja õhtul, jätkub ühest täitmisest kaheks nädalaks (2 tabletti x 14 päeva = 28 annust). Ühte lahtrisse võib panna mitu ühel ajal võetavat ravimit, kui need sinna vabalt ära mahuvad.
K: Kaua ravimidosaatori patareid kestavad?
V: Neli AA-patareid peavad keskmise kasutusega vastu üks aasta.
K: Kui kaua seadistused, nt meeldetuletuste ajad, kestavad? Kas patareide vahetusega nullitakse seadistused?
V: Seadistused kestavad seni kuni neid muuta vaja on. Seadistused jäävad paika ka patareide vahetamisel.
K: Kas ravimisahtlit võib pesta?
V: Jah, ravimisahtlit võib pesta kuni 55-kraadises vees.
Täiendavate küsimuste või huvi korral pöörduge julgelt Medi poole – helistage nõuandeliinil 661 8181 või kirjutage info@medi.ee.
K: Kas pliidivalvur sobib igale pliidile, ka keraamilisele?
V: Jah, pliidivalvur töötab kõikide elektripliitidega.
K: Kas pliidivalvur mõõdab ka elektriahjust tulevat temperatuuri ja selle tööaega?
V: Jah, pliidivalvur mõõdab nii pliidi plaatide kui elektriahju tööaega ja temperatuuri.
K: Kas pliidivalvuri lubatud tööaega jm seadeid saab hiljem ise muuta?
V: Jah, pliidivalvuril saab mõne lihtsa lüliti liigutusega tööaega jm ise seadistada.
Täiendavate küsimuste või huvi korral pöörduge julgelt Medi poole – helistage nõuandeliinil 661 8181 või kirjutage info@medi.ee
K: Mille asukohta Yepzoniga jälgida saab?
V: Mida aga turvata soovitakse! Vanurid, lapsed, lemmikloomad, sõidukid, paadid, kasvõi murutraktor vm. Yepzon One sobib kõige ja kõigi asukoha tuvastamiseks ning töötab igal pool maailmas.
K: Kuidas toimub Yepzoni seadistamine, jälgimine ja nt aku laetuse kontroll?
V: Kõike seda saab teha nutiseadme rakenduses, Yepzoni kaasas kandja ei pea millegi pärast muretsema.
K: Kas kasutaja saab Yepzoni sisse või välja lülitada?
V: Ei, lihtsuse pärast pole seadmel endal ühtegi nuppu. Seda ei saa ise kogemata välja lülitada, välja lülitamine toimub nutirakenduse kaudu.
K: Kas sama Yepzonit võib jälgida mitu nutirakenduse kasutajat?
V: Jah, jälgijate piirangut pole.
Täiendavate küsimuste või huvi korral pöörduge julgelt Medi poole – helistage nõuandeliinil 661 8181 või kirjutage info@medi.ee.