Ei pea. Hoolealusel ei pea olema kodus ühtegi sidevahendit. Koju paigaldame Telia kvaliteetses mobiilivõrgus toimiva hoolekandetelefoni, mis ei sõltu hoolealuse (mobiil)telefonist ega sideoperaatorist. Sideteenus on sel juhul tagatud Medi poolt. 15 aasta jooksul on tulnud ette olukordi, kus hoolekandetelefon ongi olnud hoolealusel ainsaks sidevahendiks. Ainult 220V voolutoide peab meie seadme jaoks kodus olema.

Medi häirenupu kasutamine on lihtsamast lihtsam. Hoolealune vajutab hädaohu korral randmel olevale ainsale nupule. Edasi tegeleb ja aitab teda meie abikeskuse operaator. Ei mingit telefoninumbrite meeles pidamist, telefoni käsitlemist, numbrite valimist vms, mis paanikas meelest võivad minna. Üksainus lihtne nupuvajutus! Või teeb sellegi hoolealuse eest näiteks kukkumisandur.

Abikeskuse operaatorid näevad Medi teenindusprogrammist täpselt, kes meile helistab, kus ta elab, missugune on tema varasem häirekõnede ajalugu ja kes on tema usaldusisikud, kes vajadusel kohapeale appi saata. Seega meie juba teame, kes meile helistab – saage ka meiega tuttavaks. Häbeneda pole midagi – me olemegi selleks üheainsa nupuvajutuse kaugusel, et aidata. Kohapeale appi tõttavad aga lähedased, keda hoolealune tunneb ja usaldab – sugulane, sõber, tuttav, naaber või hooldaja. Vajadusel ka kiirabi, päästeamet või politsei. Juhul, kui kohale saadetakse Medi väljakutseekipaaž, siis esimesel korral võivad nemadki võõrad olla, nagu ka kiirabi meedikud.

Abi saab alati! Sellist häirekõnet saades helistame hoolealusele tema telefonile tagasi ja kui ta ka siis ei vasta või selgub, et ongi õnnetus juhtunud, informeerime ikkagi hoolealuse usaldusisikuid ning palume neil minna kohapeale asjaolusid kontrollima. Abi saab ka hoolealust kuulmata!

Loomulikult mitte! Hoolekandetelefon algatab häälkõne ainult siis, kui hoolealune ise häirenuppu vajutab ja soovib oma abitust seisundist lähedastele teada anda. Või teeb seda kukkumisanduriga häirenupp tema eest.

Sellest ei ole midagi! Valehäire eest “trahvi” ei tehta ja keegi ei pahanda. Häirenupu kogemata vajutus pole liiga kerge tulema, sest randmenupp on süvendatud. Kui see aga peaks siiski toimuma, võib väljahelistamise katkestamiseks vajutada hoolekandetelefonil rohelist nuppu. Kui aga operaator juba kõnele vastas, saab öelda, et häirekõne tehti kogemata ja kõik on korras. Operaator soovib hoolealusele kõike head ja lõpetab ise kogemata tehtud häirekõne.

Üldjuhul pole teenuse rahastamisvõimaluse leidmine ületamatu. Paljud linnad ja vallad on valmis võimaldama oma väetitele elanikele (eriti üksikutele), kes rahalises kitsikuses on, häirenuputeenust omavalitsuse eelarvest, kasvõi osalise toetusega. Sellisel juhul tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonda ja küsida häirenuputeenuse hüvitamisvõimaluste kohta. Kindlasti tasub ka meiega kontakti võtta, sest me oleme kõikide omavalitsuste sotsiaalvaldkonna eest vastutajatega juba suhelnud ja saame nendega suhtlemisel aidata.

Kindlasti mitte. Nagu juba öeldud, valehäire eest “trahvi” ei tehta ja keegi hoolealusega ei pahanda. Operaator otsustab, missugune mure on piisav, mille puhul info usaldusisikule edastame. Iga kogemata tehtud häirekõne korral me usaldusisikuid ei tülita, seega ei pea nad muretsema arvukate tühikäikude pärast. Meie olemegi filter, kes vaid tõsise häda korral vajaliku abi kohale saadab. Vajadusel kasvõi kiirabi.

Jah. Standardite järgi ja seadmete tootja kinnitusel ei sega häirenupp mitte kuidagi südamestimulaatori või muude abivahendite tegevust. Meil on mitmeid südamestimulaatoriga eakaid hoolealuseid, kes on häirenupuga väga rahul.