9. juuli Postimehes ilmunud reporter Tiina Kaukvere artiklit “Erihoolekande järjekorrad venivad aastatesse” kommenteeris Sotsiaalministeeriumi eakate ja puutega inimeste teenuste juht Maarja Krais: “Oleme nõus, et tähtis on kodus elamist toetavaid teenuseid osutada ja abivajajale võimalikult kiiresti teenust pakkuda, et ennetada inimese seisundi halvenemist selliseks, et ta vajaks igapäevaseks toimetulekuks hoopis ööpäevaringset hooldust”.

Medilgi on rõõm tõdeda, et Sotsiaalministeerium ja riik on meiega selles ühel meelel. Arusaadavalt on ennetustegevus ja õnnetuste ärahoidmine või vähemalt nende tagajärgede leevendamine pikaajaliselt kasulikum ja tervislikum nii üksikisikule kui ka riigile tervikuna. On ju häirenuputeenuski lahendus, mis aitab õnnetuse juhtudes või ootamatu terviserikke tekkides koheselt juhtunust teada anda ja tagab abiliste kiirema saabumise. Selle asemel, et üksinduses ootama jääda, millal keegi appi võib tulla.

Medi häirenuputeenuse üle kaheaastase tegutsemisaja jooksul oleme koos hoolealuste usalduisikutega lahendanud kümneid ja kümneid kriitilisi olukordi ning kiire appikutsumisvõimalusega ka korduvalt hättasattunu elugi päästnud. Oleme kohanud mitmeid vanureid, kes enne häirenupu saamist oma korteris või ka kodutrepil komistanud ja kukkunud on ega suuda seejärel iseseisvalt püsti saada. Mõni on lebanud abituna isegi üle ööpäeva omaenda voodi ees ja püüdnud tulutult ulatuda telefonini, mis temast napilt meetri kaugusel on. Kui selline õnnetus peaks juhtuma õues või kütmata ruumis, on alajahtumine kiire tulema ning selle tagajärjed on eakale inimesele väga karmid. Teame kahjuks selliseidki näiteid mitmelt poolt üle Eesti. Selliste õnnetute olukordade kiiremaks ja valutumaks lahendamiseks me häirenuputeenust osutamegi.

Maarja Kraisi asjakohast võrdlust “Näiteks ühe ööpäevaringse erihooldusteenuse koha arvelt võiks igapäevaelu toetamise teenust saada vähemalt neli inimest” toome meiegi iga päev eeskujuks kohalike omavalitsuste sotsiaalnõunikele ja -komisjonidele. Kui ühe isiku ööpäevaringse erihooldusteenuse kulu on 382 eurot kuus, siis häirenuputeenust saaks sama raha eest üle 10 inimese! Igal omavalitsuse sotsiaalvaldkonna eest vastutajal ning rahalugejal tasub selle võrdluse peale mõelda ning tegeleda mitte ainult kulukamate tagajärgede, vaid ka ennetustegevuse ja oma inimeste heaolu eest hoolitsemisega kuni nad iseseisvalt oma kodus elada suudavad. Just sellele aitabki häirenuputeenus kaasa, võimaldades eakatel kauem ja turvalisemalt oma armsaks saanud kodus elada, selle asemel, et 15-20 korda kulukamasse hooldekoju võõraste keskele kolida.

Aidakem oma lähedastel vanaduspäevi nende jaoks turvalises keskkonnas veeta!