28. mai Postimehes kirjutab ajakirjanik Sirje Niitra südamlikult Pärnumaal asuva Audru valla sotsiaaltöötaja Helve Samarina tööpäevast, olles ühiselt külastanud mitmeid hooldatavaid. Artiklile on lisatud kommentaar ka Audru vallavanem Siim Suursillalt, kes ütles: “Kõk inimesed tahavad võimalikult kaua oma kodus elada ja selle võimaluse saamegi tagada koduhooldusega.”

Meie Medis, olles nüüdseks üle kahe aasta üleriiklikult sotsiaalset häirenuputeenust osutanud, teame just seda sama oma kogemusest kinnitada. Olles suhelnud tuhandete eakatega, tõdeme meiegi, et vaid üliüksikud vanurid soovivad enda kodunt ära hooldekodusse kolida. Valdavalt tahetakse ikka elada oma armsaks saanud kodus, oodata kalleid sugulasi sinna külla, teha näpud oma aia mullaga kokku ning õhtuti uinuda päris oma kodus, oma voodis.

See on ka üks peamine põhjus, miks Medi üle Eesti häirenuputeenust pakub. Just häirenupp koos koduhooldusega on lahendus, mis võimaldab eakal või liikumispuudega inimesel end oma kodus turvalisemalt tunda ja seal võimalikult kaua elada. Häirenuputeenus annab kindlustunde hoolealusele ja südamerahu kõigile, kes temast hoolivad – sugulastele, sõpradele, naabritele, hooldajatele. Sest nad kõik tevad, et vajadusel on abi ühe nupuvajutuse kaugusel. Seda ka siis, kui telefoni ei pruugi käepärast olla.

“Enamusi meie hoolealuseid külastab regulaarselt ka hooldustöötaja või lähisugulane. Häirenupp annab kõigile osapooltele teadmise, et kui vanurit kodus või kodu lähistel üksinda veedetud ajal peaks tõsisem õnnetus, kukkumine või terviserike tabama, saavad lähedased sellest loetud minutite jooksul infot ning teavad kiiresti appi rutata. Abi kiire saabumine – mitte alles järgmisel planeeritud visiidil, mis võib olla päevade kaugusel – on ära hoidnud kümneid tõsiseid tüsistusi ja päästnud mitmel korral ka hädasolija elu”, tõdes Medi häirenuputeenuse üks eestvedajatest Paavo Ala omast kogemusest. Ta jättis mainimata veel tõsiasja, et häirenupu kasutamine on kohast hooldekodus kümneid kordi vähem kulukas. Seda nii omavalitsusele kui ka eakale inimesele või tema lähedastele.

Sirje Niitra lugu “Parem, kui te ei lähekski!” saab lugeda Postimees Pluss ligipääsu korral siin.